Kasiinomaks ja Eesti sport
Kui mängid Eesti tegevusloaga online-kasiinos või astud Tallinnas mõnda kasiinosaali, ei jää raha üksnes sinu ja mängukorraldaja vahele. Osa sellest jõuab maksuna riigile ning sealt edasi ka spordiplatsidele, noorte sportlaste stipendiumideks ja tulevikus uute spordihoonete ehitamiseks. Selles artiklis vaatame, kuidas see raha tegelikult liigub, kui suurtest summadest jutt käib ja miks on teema praegu poliitikas terav.
Kui palju raha jutt käib?
Hasartmängumaks on Eesti riigi jaoks arvestatav tuluallikas. 2025. aastal laekus seda Maksu- ja Tolliameti andmetel 61 miljonit eurot, mis on 7% rohkem kui aasta varem. Riigieelarve ootused ületati 1,5 miljoni euroga.
| Hasartmängu liik | Hasartmängumaks 2025 |
|---|---|
| Internetikasiinod | 23,8 mln € |
| Loteriid | 20,8 mln € |
| Maismaakasiinod | 13 mln € |
| Kokku (koos muude liikidega) | 61 mln € |
Internetikasiinod on seega juba suurim üksik maksuallikas. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa selgitas 2024. aastal, et lõviosa sellest maksust tuleb operaatoritelt, kes tegutsevad üle maailma, kuid on Eesti maksupoliitika tõttu registreeritud just siin. Eesti sport saab seega toetust ka mängijatelt, kes ise Eestis ei ela.
Tasub teada, et hasartmängumaksu maksavad ka loteriid, nii et kõnekeelne „kasiinomaks“ katab tegelikult laiemat valdkonda.
Esimene peatus: Eesti Kultuurkapital
Hasartmängumaks ei lähe spordile otse. Hasartmängumaksu seaduse järgi laekub maks riigieelarvesse, kuid sellest on kindel osa ette nähtud ühele asutusele: Eesti Kultuurkapitalile eraldatakse summa, mis vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest omakorda 52 protsenti läheb kultuuriehitistele.
Lihtsalt öeldes jõuab peaaegu pool kogu hasartmängumaksust Kultuurkapitali. 2025. aasta laekumise järgi teeks see ligikaudu 29 miljonit eurot, kuigi täpne summa arvutatakse prognoositud, mitte tegeliku laekumise põhjal.
Kultuurkapitalil on kaheksa sihtkapitali ja üks neist on kehakultuuri ja spordi sihtkapital. Just selle kaudu jõuab kasiinoraha spordiklubide, võistluste, treenerite ja noorsportlasteni.
2026. aasta oluline muutus: sport sai võrdse koha
Kuni viimase ajani oli spordi sihtkapitalil eripära, mis hakkas talle kahjuks tulema. Seaduse järgi sai spordi sihtkapital oma eelarve ainult alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisest. Hasartmängumaksu laekumine kasvas viimastel aastatel hüppeliselt, kuid alkoholi- ja tubakaaktsiis näitas seisakut või isegi väikest langust. Teiste valdkondade eelarved kasvasid koos kasiinomaksuga, spordi oma aga seisis paigal. Allikmaa hinnangul poleks spordi sihtkapitali eelarve ilma muudatuseta aastatel 2022–2028 praktiliselt kasvanud.
Nüüd on see parandatud. Alates 2026. aasta algusest moodustatakse kõigi kaheksa sihtkapitali eelarved ühetaolistel alustel. Samal ajal vähendati kultuuriehitistele minevat osa: varem oli see 60,6%, alates 1. jaanuarist 2026 on see 52%. Vabanenud raha läheb sisulistele tegevustele.
Spordi sihtkapital toetab muu hulgas noori: 14–23-aastastele sportlastele on mõeldud stipendium „Noor ja andekas“, mille suurus võib ulatuda 1000 euroni aastas.
Uued fondid: spordihooned ja eraraha võimendus
2026. aastal jõustunud seadusemuudatus lõi Kultuurkapitali juurde kaks uut fondi. Nende loogika on järgmine: kui kaughasartmängumaksu laekumine ületab eelarveaastal 27 miljonit eurot, jaotatakse enam laekunud osa eraldi reeglite järgi. Piiri ületavast summast suunatakse 80% Kultuurkapitalile ning sellest omakorda 75% spordiehitiste fondi ja 25% kultuuri- ja spordivaldkondade eraraha kaasamise fondi.
Spordiehitiste fond. Fondi kaudu rahastatakse Eesti Olümpiakomitee prioriteetide põhjal valitud spordiobjekte, pöörates tähelepanu ka regionaalsele tasakaalule. Eesmärk on parandada treenimisvõimalusi üle Eesti, alates lastest ja harrastajatest kuni tippsportlasteni. Raha eraldamise üle otsustab Kultuurkapitali nõukogu olümpiakomitee ettepanekul, andes toetuse korraga ühele spordiehitisele.
Eraraha kaasamise fond. See on mõeldud spordiklubidele ja kultuuriorganisatsioonidele, kes suudavad leida annetajaid. Riik lisab vähemalt 500-eurostele annetustele omalt poolt kuni 50%. Kui ettevõte annetab spordiklubile 2000 eurot, võib klubi saada riigilt lisaks kuni 1000 eurot. Annetustest saab teada anda alates 1. jaanuarist 2027 terve kalendriaasta jooksul ning esimesed väljamaksed on kavandatud 2028. aasta algusse.
Siin on aga oluline nüanss, mida paljud ülevaated ei maini: fondid saavad raha ainult siis, kui online-hasartmängude maksulaekumine ületab 27 miljoni euro piiri. Spordialaliitude 2025. aasta pöördumise ajal oli laekumine umbes 22 miljonit eurot ning ka internetikasiinodelt 2025. aastal laekunud 23,8 miljonit jäi sellest piirist tõenäoliselt allapoole. Fondid on seega loodud, kuid nende tegelik täitumine sõltub sellest, kas turg kasvab.
Pilk ajalukku: kunagi oli olümpiaraha otse seaduses
Varem oli kasiinomaksu seos spordiga veelgi otsesem. Hasartmängumaksu seaduse vanemas versioonis jagas raha eraldi hasartmängumaksu nõukogu, kelle eelarvest läks 22 protsenti olümpiaettevalmistuse projektidele ja 10 protsenti muudele spordiprojektidele. Hilisema muudatusega liikus see raha Kultuuriministeeriumile, kellele eraldati 14,1 protsenti hasartmängumaksu laekumisest. Sellest 58,2 protsenti läks olümpiaettevalmistusele, 3,5 protsenti puuetega inimeste võistlusspordile ja 26,2 protsenti muudele spordiprojektidele.
Praeguseks on sellised sihtotstarbelised jaotused seadusest suuresti kadunud ja Kultuurkapital on jäänud ainsaks otse nimetatud saajaks. Ülejäänud osa maksust läheb riigieelarve üldisesse potti, kust sporti rahastatakse ka muude kanalite kaudu.
Suur vaidlus: kas madalam maks toob spordile rohkem raha?
Uute fondide taga on julge majanduslik panus. Riigikogu otsustas, et online-hasartmängude maks alaneb järk-järgult kuuelt protsendilt neljale, pool protsendipunkti aastas. Idee on meelitada Eestisse rohkem rahvusvahelisi online-kasiinosid, lootes, et väiksem maksumäär suuremalt maksubaasilt toob kokku rohkem raha. 2026. aastal on kaughasartmängude maksumäär 5,5 protsenti.
Algus oli konarlik. Seaduses oli näpuviga, mille tõttu jäid veebikasiinode õnnemängud 2026. aastaks maksustamise alt välja ning maksukohustus kehtis vaid osavusmängudele. Riigikogu parandas vea veebruaris ning nüüd kehtib internetis korraldatavatele õnne- ja osavusmängudele ühtemoodi 5,5-protsendiline maks.
Tulemused on seni vastuolulised. Augustis ütles peaminister Kristen Michal, et lisatulu asemel on riigieelarvesse tekkinud mitu miljonit eurot alalaekumist. Tema sõnul ei tohi kultuur sellest kaotada ning valitsus on seaduseapsaka tõttu puudu jäänud raha juurde pannud. Michal lisas, et kui maksulangetus ei too tulevikus täiendavat tulu, siis edasist langetamist ei tule. Eelnõu eestvedaja Tanel Tein on seevastu väitnud, et väiksem laekumine ei tulnud maksulangetuse tõttu.
Lõplikku vastust veel pole. Valitsus kiitis 28. septembril heaks 2027. aasta riigieelarve eelnõu ning maksu tulevik selgub järgmistel kuudel.
Mida see mängijale tähendab?
Kõige olulisem järeldus on lihtne: Eesti sport saab toetust ainult nendest kasiinodest, millel on Eesti tegevusluba ja mis maksavad siin hasartmängumaksu. Eesti tegevusloata saidil mängides ei jõua Eesti spordini sentigi. Kas kasiinol on luba olemas, saad ise kiiresti kontrollida. Selleks on meil juhend „Kuidas kontrollida kasiino tegevusluba“.
Eesti tegevusloaga kasiinos mängimisel on mängijale ka otsene kasu. Seda kontrollib Maksu- ja Tolliamet, seal kehtivad vastutustundliku mängimise ja mängijakaitse reeglid ning võitudelt ei pea mängija üldjuhul tulumaksu maksma, sest hasartmängumaksu tasub korraldaja. Täpsemalt loe juhendist „Kas kasiinovõidud on Eestis maksustatud“.
Boonusjaht kajastab ainult Eesti tegevusloaga operaatoreid. Kõik hinnatud kasiinod leiad meie arvustuste lehelt ja seda, kuidas me neid hindame, kirjeldab meie metoodika.
Kokkuvõte
Kasiinomaks on Eesti spordi jaoks oluline, kuid mitte imerohi. Praegune süsteem suunab peaaegu poole hasartmängumaksust Kultuurkapitali, kus sport on nüüd teiste valdkondadega võrdsel alusel. Uued fondid võivad tulevikus tuua raha spordihoonetele ja võimendada iga annetust, kuid ainult siis, kui online-hasartmängude turg Eestis tegelikult kasvab. Järgmised paar aastat näitavad, kas see panus end ära tasub.
Andmed seisuga 29.09.2026. Peamised allikad: hasartmängumaksu seadus, Maksu- ja Tolliameti aastaraamat, Eesti Kultuurkapital, ERR ja Postimees.